Osoonikihi olukord ja seda mõjutavad tegurid
Tänu A
ntarktika osooniaugu avastamisele jätkati osoonikihi paksuse mõõtmist 1986 aastal. Tromso
mõõtesari on väga kasulik võrdlusmaterjal teistele Põhja Skandinaavias tehtud mõõtmistele.
Rahvusvaheline Meteoroloogia Organisatsioon hakkas tegelema laiemate osoonikihi mõõtmistega
1957/58 , nn geofüüsikalisel aastal. Siis näis, et sellel on vaid akadeemiliselt teaduslik eesmärk.
Toimusid kümned m&oti lde;õtmised Maa eri paikades. Suurt tähelepanu pöörati Atarktikale. Need
uuringud aitasid kaasa osoonikihi tähtsuse mõistmisele ja osooniprobleemide teadvustumisele.
Osoonihõrenemine on suhteliselt aeglaselt s&uum l;venev protsess, mis nõuab pikaajalisi ja
katkematuid vaatlusi.
Uudispomm Antarktika osoonikihi õhenemisest plahvatas alles mais 1985, kui Briti teadlaste rühm
avaldas oma andmed ajakirjas "Nature". Cambridge teadlase Joe farmani juhitud töörühm oli
annaabi.ee 
