Mullateadus
4)bioloogiline neeldumine seisneb bioloogilise aineringes. Kasvuajal organismid võtavad mullast
toitaineid oma kudede-rakkude ülesehitamiseks. Seega teatud kogus N, F ja K jne. on teatud ajaks
seotud.
5)füüsikalis-keemiline neeldumine ehk asendusneeldumine- on kõige olulisem põllumehe
seisukohalt, sest sellel põhineb kogu mullaväetusõpetus. Olemus seisneb selles, et mullas toimub
pidev ioonidevahetus vedela j atahke faasi vahel. See on ekvivalentsetes ehk võrdsetes kogustes.
Mida rohkem on mullas kolloide, huumust ehk mida raskema lõimisega on muld, seda suuremad on
ioonide kogused, mida muld suudab üheltpoolt tahkes faasis siduda. Sellisesse mulda võib anda
korraga rohkem väetist-mulla tahke faas on nagu sahver, kuhu talletatakse liikuvate toitainete
kogused. KCl on füsioloogiliselt hapestava toimega. Mingi ühendi mulda viimine toimib mulla
reaktsiooni muutvalt