Erik Punane (ajalugu) VIIKING
Eiríkr Punane ['eiriikr] ehk Erik Punane ['eerik] (vanapõhja Eiríkr raui orvaldsson; umbes
950 varsti pärast aastat 1000) rajas 10. sajandil islandlastekoloonia Gröönimaale.
Eiríkri elu tuntakse peamiselt 13. sajandi alguses kirjutatud Eiríkr Punase saaga kaudu, kuid temast
räägivad lühidalt ka teised Islandi allikad.
Saaga andmetel sündis Eiríkr Norra lõunaosas Jærenis. Lisanime "Punane" sai ta punaste juuste ja
habeme järgi. Eiríkr ja tema isa orvaldr Asvaldsson kuulutati Norras tapmiste pärast lindpriiks ja
nad rändasid välja Islandile.
Eiríkr oli abielus jóhildriga. Nad ehitasid endale Haukadaluris talu. Eiríkr läks oma naabritega
tülli ja tappis jälle mitu meest. Ta kuulutati jälle lindpriiks ja ta oli sunnitud Islandilt lahkuma.
Aastal 982 läks ta otsima asustamata maad läänes, mida Gunnbjörn Úlfsson ja teised olid varem
näinud.
Eiríkr veetis sellel maal kolm talve, tutvudes maa läänekaldaga ja valides välja asustamiseks