Vähk ja vähikasvatus
Vähi kest e. koorik koosneb
peamiselt anorgaanilisest kaltsiumkarbonaadist (CaCO3). See lubjaga tugevdatud
kitiinkest kujutab endast välisskeletti, millele kinnituvad lihased. Vähi keha koosneb 19st
kokkukasvanud lülist. Pea- ja rinnalülid on ühinenud pearindmikuks, mida katab ühine
seljakilp. Lüliline tagakeha e. lakk on painduv ja lõpeb sabauimega.
Vähid kasvavad kestudes. Kestumise lähenedes vana koorik pehmeneb, kuna vähid
salvestavad temas sisalduva lubja maos asuvatessse vähikividesse. Uus koorik on nahkne
ja pehme, ta kõveneb kui vähk siirdab kaltsiumi vähikividest uude kesta. Vähid on
võimelised koos kesta vahetusega taastama e. regenereerima ära murdunud jäsemeid.
Vähikivides sisalduvast kaltsiumist piisab siiski vaid peamiselt suuosade kõvendamiseks
ja kestumise järel vajab vähk lisakaltsiumi keskkonnast. Mida kõrgem on vee
kaltsiumisisaldus, seda kiiremini kõveneb koorik - seepärast ongi vähikasvatuseks
sobivaimad kaltsiumirikkad veed
annaabi.ee 
