Eesti XX sajandi algul
kooskäimine või kokkusaamine oli ohtlik.
Eesti Asutava kogu valimised: Eesti asutava kogu valimised (21.-22./28.-
29.01.1918)- VSDT(e)P Eesti komitee- 37,4%, Eesti tööerakond 30,4%, Demokraatlik
blokk 22,7%, Eesti sotsialistide-revolutsionääride partei (vasakesseerid) 3,4%,
Kristlik liit 2,3%, ESDTP 1,7%, Eesti sotsialistide-revolutsionääride partei
(paremesseerid) 0,9%, Eesti iseseisvuslaste liit 0,6%, Tallinna vene kodanike
demokraatlik organisatsioon 0,6%. Enamlased võitsid, kuid asutuvasse kogusse nad
jäävad vähesusse, sest teised pooldasid iseseisva riigi loomist. Nad ei soovinud seda
ning takistasid asutava kogu loomist ning katkestasid teise nädala valimisi.
Päästekomitee loomine:
Maanõukogu Vanematekogu otsustas 19. veebruaril 1918. Asutada kolmeliikmeline
Eestimaa Päästekomitee, kelle kätte kuni normaalsete olude loomiseni kõik riiklik
võim anda. Liikmeteks said K. Päts, J. Vilms ja K. Konik.