Sissejuh. AH tekstide lühikokkuvõtted
9-
18, 235-239: http://transparency.ee/cm/files/eesti_korruptsioonivastase_voimekuse_uuring_2012_0.pdf
(9-18) Analüüsi metoodika kattub suures osas TI sekretariaadi välja töötatud NIS standardmeetoodikaga, kuid siiski on mõned
erinevused, mis tulenevad Eesti eripärast. Eesti korruptsioonivastase võimekuse süsteemis on nii tugevaid kui nõrku külgi. Kolm
tugevat: õiguskantsler, Riigikontroll ning valimiskomisjonid. Kahe esimese puhul on tegemist sõltumatute asututega kuid vajaka
jääb eelarveläbirääkimised Rahandusministeeriumiga (tõstatab mõjutavuse küsimuse). Valmimiskomisjonid valimisi peetakse
Eestis ausaks ning usaldus komisjoni tegevuse vastu on kõrge, asutused on läbipaistvad ja sõltumatud. Nõrkuseks on veel, et
korruptsioonivastane tegevus on suunatud avalikule teenistusele aga mitte poliitikutele. Puudulikud institustioonid on: avalik
teenistus, seadusandlik võim ja erakonnad
annaabi.ee 
