Õiguse vormid ja normatiivsed aktid
ühendusega(õigusloome protsessis toimus siseriikliku õiguse viimine põhimõttelisse
vastavusse ELi õiguslike põhimõtete ja normidega), ehkki täies ulatuses muutus ta Eesti
õiguse allikaks Eesti vastuvõtmisel ELi liikmeks.
Euroopa Liit on organisatsioon, millel on oma iseseisev õigussüsteem, milles eristatakse
esmast (ehk primaarset) ja teisest (ehk sekundaarset) õigust:
1) ELi esmane õigus moodustub asutuslepingutest ja neid täiendavatest lepingutest,
need õigusaktid on ühenduse õiguslikuks aluseks. Need lepingud liigitatakse 1)
ühenduse asutamislepinguteks (näiteks Euroopa Söe- ja Teraseühenduse
asutamisleping 1951.aastast); 2) riikide liitumislepingud; 3)olulisemad
asutamislepinguid muutvad kokkulepped (nt 1992. Aasta Maastrichti leping EL-I
loomiseks) ja 4) eelnimetatud lepinguid muutvad või täiendavad kokkulepped.
annaabi.ee 
