kodudes ja kogukonnas. Lihtsamalt öeldes on avahooldus süsteem, mis aitab inimestel (sh ka lastel), kellel on hoolekande- või sotsiaalprobleemid, jääda oma koju, et osutada isikule kodustes tingimustes pakutavaid teenuseid, mis aitavad tal igapäevaelu vajadusi rahuldada (sh ka nõustamine ja juhendamine). Avahooldusteenuste alla kuuluvad näiteks: · Tugiisikuteenus; · Perehooldusteenus; · Koduhooldusteenus; · Koduõendusteenus Asendushoolduse ehk asutushoolduse eesmärk on rahuldada laste põhivajadusi, kes on oma perekonnast eemaldatud mingite sotsiaalprobleemide tõttu, et nad saaksid üles kasvada vastavalt oma potensiaalile, väärikas ja turvalises keskkonnas, kus pakutakse neile kõiki võimalusi arengu soodustamiseks. Asendushoolduse teenuseid pakkudest arvestatakse ennekõike lapse vajadusi, huve ja ka arvamust. Tulenevalt nendest võib antud teenuse lõppedes tagada lapse jaoks perekonnaga suhtlemise järjepidevuse ja abi pöördumaks tagasi
Küsimus, kas hooldada kodus või hooldekodus, peaks olema kogu haiguse vältel päevakorral. Võib saabuda aeg, kus kodus elamine on haigele piinarikkam ja ohtlikum. Kui hooldaja on tööl, võib dementne ekas vigastada iseennast või seada ohtu ümbritsevad ja nende vara, tehes näiteks toas tuld. Samamoodi võib hooldaja ise aastate jooksul tunda mitmeid tugevaid ja negatiivseid tundeid: kurbust, viha, jõuetust, abitust, ükskõiksust, süütunnet jne. (Dementsusega inimese...2008). Asutushoolduse kliendid Eestis ei erine oluliselt teiste riikide hooldusasutuste klientidest, kuigi meil on elukvaliteet natukene madalam. Keskmise raskusega patsiendil liigub teadvus kord olevikus kord minevikus. Raske dementsuse vormi puhul elab patsient teises reaalsuses kui tema hoodajad. Ta ei tunne enam ära oma täiskasvanud lapsi või tunneb end ise lapsena. Tüüpiline on, et elu viimased aastad ununevad ja pöördutakse lapsepõlveaega tagasi (Tulva 2008: 140)
annaabi.ee 
