Liivi sõda, Eesti kolme kuninga valduses, Rootsi aeg, Põhjasõda
lasi kohalik mõisnik vesiveski ehitada, mistõttu maad tabanud viljaikaldus ning talupojad
hävitasid vesiveski. Seda seostati ebausuga Jumalasse.
Hakati läbi viima nõiaprotsesse. Levinud karistus oli põletamine tuleriidal.
Rahvahariduse edendamine:
Et kindlusada luteriusu mõju peeti vajalikuks lugemisoskuse levitamist. Esialgu õpetasid
lugemist köstrid.
Peamiseks ülesandeks sai koolmeistrite väljaõpetamine. Selle töö võttis oma kanda Bengt
Gottfried Forselius. 1684. aastal asutti Tartu lähedale Piiskopimõisa seminar eesti
koolmeistrite ja köstrite väljaõpetamiseks.
Hakkasid levima kuulujutud, et koolid on kahjulikud. Vastuseisu murdmiseks võttis Forselius
ette reisi Stockholmi, kaasas kaks parimat õpilast- Ignatsi Jaagu ja Pakri Hansu.
1688. aastal anti Forseliusele luba asutada koole üle kogu maa.
1687. aastal otsustas Liivimaa maapäev, et igasse kihelkonda peab asutama kooli.
Koolide kõrval oli oluline ka koduõpetus.
Eestikeelne kirjasõna: