Tõde ja Õigus II Terve tekst
õpetajad ja eelviimne klass, et ei katkeks viimne side asutise ja lõpetajate vahel. Teised klassid
ei kuulunud siia valitud seltskonda. Peol oli külm laud sooja tee, viina ja õllega. Aga see peo
aineline külg tundus kõrvalisena, peaasi oli, mida pakuti vaimselt. Selle viimase eest pidid
hoolitsema viimse klassi õpilased ise kui peokorraldajad. Nädalate kaupa arutati ja vaieldi, kes
ja mis peab kõnelema. See tõi kogu asutisse teatava elevuse, sest kõik kõrgemad klassid
arvestasid seda, et varem või hiljem saavad nemad ise viimseks ja siis seisab ta samade
küsimuste ees, mille kallal vaevleb praegune viimne klass. Vaidluste peaesemeks oli tänavu
nagu ka varematel aastatel, kas kõnedes avaldada direktori ja õpetajate kohta tõtt või jääda
,,konventsionaalsete valede" juurde.
,,Kui mind ka lõpupeol ei lubata tõtt kõnelda, siis ma ei kõnele ülepea mitte," ütles Vellemaa
luuletaja paatosega