Tõde ja Õigus II Terve tekst
Ja kui ta nõnda ülalt minule otsa vaatas, siis kordasin tema nime -- Lea, Lea, Lea... See on
kõige ilusam nimi. Kuulake, missugune muusika: L-e-a!"
Pikkamisi hääldas ta seda nime, venitades iga tähte ja matsutades oma peaaegu hambutut
suud.
,,Härra Voitinski, kas olete poissmees?" küsis v. Elbe, Riiast pärit sakslane, kel väikesed valged
käed ja nii pikad sõrmed, et teda hakati hüüdma pikanäpumeheks, mis oli haavav niihästi
temale kui ka härra Mauruse asutisele, sest siin anti ulualust küll igasugustele logarditele, mitte
aga pikanäpumeestele.
,,Kuidas nii?" hüüdis Voitinski nagu haavunult. ,,Kes teile ütles, et mina olen poissmees?"
,,Aga miks te siis selle juuditüdrukuga sünagoogi läksite?" küsis v. Elbe.
,,Seep see ongi, seep see ongi," kordas Voitinski ja matsutas suud, nagu oleks seal mingi halb
maik. ,,Least see hakkaski, ainult temast. Peale seda jättiski naine mu maha. Armastas,
sellepärast jättis
annaabi.ee 
