Kokkuvõte klassitsismist
segast, nõudis igas asjas mõistuspärasust, selgust ning loogilisust. Suurima täiuse saavutas
klassitsism 17. sajandil Prantsusmaal, kus temast sai lausa ametlik kultuuriideoloogia. Esialgu
kujutas klassitsism endast vaid antiikkunsti jäljendamist: antiiksetest eeskujudest lähtuv
suurejooneline harmoonia sobis hästi kokku korrastatud riigi ning võimu ülevuse ideega. Ent
ajapikku hakkas absolutistlik riik nõudma kunstilt järjest rangemat vormidistsipliini. Kui 1635.
aastal asutatiprantsuse keele arendamiseks ja ühtse kirjakeele puhtuse eest võitlemiseks Prantsuse
Akadeemia, sai see ühtlasi ülesande juhtida kogu avalikku kultuurielu. Akadeemia kaudu kunsti
suhtes kehtestatud riiklikud põhimõtted ja karmid reeglid kujunesid peagi kunsti arengule piduriks.
Klassitsism väärtustas vaid antiigist tuntud zanreid (ood, idüll, satiir, epigramm, kangelaseepos,
tragöödia, komöödia), hilisemast ajast erandina sonetti, asudes neid seejuures üha rangemalt
normeerima
annaabi.ee 
