4000a. e. Kr. - Saabuvad kammkeraamika hõimud, keda peetakse läänemeresoome rahvaste otsesteks eellasteks. u.1500a. e. Kr. - Pronksiaja algus Eestis. Vajalike metallide vähesuse tõttu kasutatakse edasi ka luust ja kivist tööriistu ning tarbeesemeid. 600 - Ingvari sõjaretk Eestisse, u. 500a. e. Kr. - Rauaaja algus Eestis. 1030 - Kiievi vürst Jaroslav Tark vallutab Tartu, mis jääb 31 aastaks Vene võimu alla . 1187 - Eestlased vallutavad Rootsi tähtsa kaubalinna Sigtuna..1202 - Riias asutataks Mõõgavendade ordu. Religioon e. usund on usk üleloomulikesse jõududesse , millest tuntakse end sõltuvat, ning sellest uskumusest väljakujunenud tõekspidamised ja kombed. Vägi Üleloomulik jõud või elujõud mida usuti olevat rohkem või vähem kõigis elavates olendites ja ka mõnedes elututes objektides. Hing inimese isikupära kandja ja elushoidja. Arvati, et kui inimene magab või on minestanud lahkub hing ajutiselt kehast, kui hing enam tagasi ei tule siis inimene sureb
juutide Egiptuses 41-43: Oli väga religioone, Preestrite ül oli täpsem sõnastamine ja tähtsamate jmalate eest hoolitsemine. Jumalatelt oodati peaasjalikult kogu maad juhtiva valitseja ja temas kehastunud riigivõimu kinnitamist. Lihtrahva vajadustele ei pääranud vaenulik regioon eriti tähelepanu. Jumalaid oli umbes 740 . Usus polnud tähtsad üksikasjad vaid ,et jumalaid asutataks nende rituaalset hoolt kantakse . Hautagune elu : usuti ,et on peale surma teine elu ja ainult nendele kellel olid matuse või kelle kehad säilitati. Mesopot59- 61 : Jumalad on enamasti sumeri päritolu. Jumalaid kujutati ette suure perekonnana,kes elasid muretult. Jumalad kaitsesid iniimlikku õiguskorda ja ka karistasid ülekohtuseid. Igal jumal oli lemmiklinn, Surma kardeti. Olid astmiktemplid ja tsikuraadid. Nendes olid ruumid kombetalitusteks ja majandustegevusteks
Esialgu jäi hariduse edendamine üksikute kirikuõpetajate teeneks. 1739. aastal kehtestati kogu Liivimaad hõlmav koolikorralduse kava kohustus kehtis vaid neile 7-12 aastastele, kes polnud kodus lugemist selgeks saanud. Miinimumnõuded: · Iseseisev piibli lugemine · Iseseisev lauluraamatu kasutamine · Lutheri väikese katekismuse lahtiseletamine 1765. aastal Liivimaa maapäev võttis vastu koolikorralduse kava, nõuti, et igasse kihelkonda, ka suuremasse mõisa asutataks kool. Samas suur roll koduõppel, kirjutamisoskus oli siiski haruldane Eestimaa kubermangus rajati koole veelgi aeglasemalt. · Kirjasõna 1739 Piibel A. T. Helle 1730. aastatel esimesed teadaolevad eestikeelsed kalendrid. Kalendrisabades avaldati jutukirjandust, enamikus mugandatud ja kohandatud tõlked saksa keelest. 1766-67 P. E. Wilde ja A. Hupeli ajakiri ,,Lühhike õppetus..." Talurahvale mõeldud lugemisvara koosnes enamjaolt piibli, palve- ja laulu- raamatutest
kasvandikku. TERAVNESID VAHEKORRAD PÕHJA- JA LÕUNA-EESTI KIRIKUMEESTE VAHEL Talurahva hariduse teadlik korraldamine leidis aadli vastuseisu. Kelchi kroonika seletusel põhjustas mõisaomanike koolivastast hoiakut rahvahariduse "poliitiline tagamõte" ja soov pääseda ülalpidamise kuludest. Riigiametnike seas püüti süvendada arvamust, nagu poleks maarahvas üldse võimeline õppima ja ega kirjaoskust omandama. Rahva hulgas aga levitati kavalaid kuuldusi , nagu asutataks koole ainult selleks, et anda riigile kirjaoskajaid sõdureid. Põhja-Eestisse asutati vähem koole. Esimeste koolide avamine õnnestus seal paremini, kus maa oli riigistatud. Nagu Forselius ise märgib, õpetasid tema seminari kasvandikud Jõelähtmel, Viimsis, Haljalas, Türil, Järva-Jaanis, Järva-Madisel, Vigalas, Harju-Madisel ja Ristil. Viimsi kool suleti mõisaomanike vahetumise tõttu 1688. Noarootsi koolis õpetas lapsi erihariduseta köster. Nissi
annaabi.ee 
