Eesti uusima aja ajalugu
Uudiste toimetuse baasil Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus (ESDTÜ).
Novembris avaldati ka partei programm, mis koosnes 2 erinevast osast: 1)
klassikaliselt marksistlik sotsiaaldemokraatlik programm isevalitsuse asendamine
demokraatiaga. 2) väga jõuliselt olid esindatud rahvuslikud seisukohad sh Eesti
ühiseks rahvuskubermanguks liitmine, maareform, eesti keel õppekeeleks jm.
II rahvuslikest erakondadest sündis Eesti Rahvameelne Eduerakond (ERE) Tartus,
asutamisskoosolek novembri lõpus, ERE selja taga seisid Postimehe ringkonnad.
Lähtus Kadettide Partei programmist (Konstitutsioonilis-Demokraatlik Partei KDP).
Eduerakonna peamised pooldajad olid Tartu linna haritlased ja Lõuna-Eesti jõukamad
talupojad, nende liikmete arv kasvas aasta lõuks 1000ni. Eduerakond eesotsas J.
Tõnisson, Reiman, Koppel, Kallas jne. "Vaheerakonda" üritasid luua Tartu nooremad
haritlased Hanko, Olesk, Karl Schlossmann Parteile nimeks Radikaalsotsialistlik