Kas Rootsi aeg oli Eesti kultuuri arenguks soodne periood?
Kuna luteri vaimulikud
pidasid thtsaks, et piiblit lugeda osataks, hakkasid kstrid seda petama.
1684. aastal avati Tartu lhedal, piiskopmisas,
Bengt Gottfried Forseliuse juhtimisel koolmeistrite seminar. 1687. aastal veti
vastu otsus luua igasse kihelkonda kool. Kahjuks ji see plaan teostamata.
Rootsi ajal rajati peale talurahvakoolide ka
1630. aastal Tartus ja 1631. aastal Tallinnas gmnaasiumid. 1632. aastal
kirjutas Gustav Adolf II alla Tartu likooli asutamisrikule, millega muudeti
Tartu gmnaasium likooliks. Kahjuks nendes
koolides eestlastel ppida polnud vimalik.
Luterluse levikuga tekkis vajadus ka eesti kirjakeele normeerimiseks, et
tlkida Uut Testamenti. Piibli tlkimine oli oluline kultuurisndmus Eesti
kirjakeele seisukohalt. Tnu sellele paranesid siinsed
haridus- ja kirikuolud ning kiriku poolt lugema petamisele ja kirjutamisele
oli Rootsi aja lpuks eestlaste lugemisoskus mrkimisvrselt krge. Tnu
grammatikaraamatutele htlustus eesti keel, mis