Euroopa Liidu alused
ettevõtetele ja üksikkodanikele. Need õigusaktid, mis võeti vastu
lihthäälteenamusega, on üldreeglina kohustuslikud ka seal EL-i riikides,
kus nende vastu hääletati. Et EL pole suveräänne riik, võib ta tegutseda
ainult neis sfäärides, kus talle suveräänsus delegeeriti. Seega siis ainult
asutamislepingutega antud õigustes. Asutamislepinguid (nüüdses
kõnepruugis rahvusvahelisest ajakirjandusest ka aluslepingud)
nimetatakse ka EL-i primaarseteks õigusaktideks. Asutamislepinguist
tuletatud õigusakte nagu määruseid, otsuseid ja direktiive aga nimetatakse
sekundaarseiks õigusaktideks. Sekundaarsete õigusaktide tüübid ja nende
kasutuse soovitavad valdkonnad on hästi ära määritletud Rooma lepingu
vastavate artiklitega. Samas on EL-is valdkondi, mida ei reguleerita EL-i
üldiste seadusandlike aktidega vaid hoopis liikmesriikide vahel
sõlmitavate konventsioonidega, mida sätestab Rooma lepingu
220.artikkel. Selliste konventsioonide tüüpalaks on EL-i õigus- ja
annaabi.ee 
