Tsiviilõiguse üldosa
Asutamine ei sõltu kellegi
subjektiivsest tahtest.
Loasüsteem asutamiseks on vaja luba.
Asutamine
A-Õ JI asutatakse seadusega, Riigikogu otsustab asutamine korra, registreerimise korra jne. Üldreeglid
puuduvad. Eraõiguslike JI puhul käib asutamine vastava liigi kohta käiva seaduse alusel. Asutamine
tähendab toiminguid kuni registrisse kandmiseni. On olemas Äriregister ja Mittetulundusühingute ja
Sihtasutuste register.
Asutamine tähendab eelkõige asutamisdokumenditide vastuvõtmist ja JI registrisse kandmist.
Asutamisdokumendid on reeglina asutamisleping ja põhikiri. TÜ-s ja UÜ-s on nende asemel
ühinguleping.
AS puhul eristatakse asutamist aktsiate märkimisega (kui soovitakse aktsiakapitali suurendada; selleks on
vajalik kokku kutsuda asutamiskoosolek, võetakse vastu põhikiri) ja aktsiate märkimiseta (asutajad ise
panevad piisavalt palju raha). Kui on 1 asutaja, siis piisab asutamisotsusest ja põhikirjast. MTÜ puhul on
asutamisleping ja põhikiri