Inglise keeles North Atlantic Treaty Organization. Loodi 1949 kui sõjalis-poliitiline liit. Võrreldes külma sõja aastatega on eesmärk muutunud. Tänapäeval osaleb kriisikolletes, rahuvalvamises, konfliktide reguleerimises jne. NATOl pole oma sõjaväge, on liikmesriikide omad. Kui ilmneb tõeline sõjaoht, läheb juhtimine üle NATO väejuhatusele. Oluline on kollektiivse kaitse põhimõte – kallaletungi ühele liikmele käsitletakse kui kallaletungi kõigile (Washingtoni lepingu e NATO asutamisdokumendi artikkel 5). NATO kõrgeim organ on Põhja-Atlandi Nõukogu, mille esimees on NATO peasekretär (alates 2014 Jens Stoltenberg). 2015 on NATOl 28 liikmesriiki. Organisatsiooni peakorter asub Brüsselis. Eesti Vabariik sai NATO täisliikmeks 2004. 3) OSCE - Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon Kasvas välja 1975 lõppenud Euroopa Julgeoleku- ja Koostöönõupidamisest. Ei ole sõjaline organisatsioon, püüab konflikte ennetada, kriise reguleerida, jälgib inimõigustest
ja asutamisleping 6. Sihtasutus – piisab 1 asutajast. Asutamisootsus + põhikiri. NB! Tähtis teada, kes saavad olla asutajad, min arv, PÕHIKIRI on kõigil, va täisühing ja usaldusühing (neil on ühinguleping asutamisdokumendi selle asemel) d, millal jõustub jne.. 3.5 juriidilise isiku nimi ja asukoht Reegel – juriidilise isiku asukoht on tema juhatuse (või juhatust asendava organi nt täisosanikud) asukoht. See tuleb ka põhikirjas ära näidata, kus juhatus asub. MTÜ ja sihtasutuste puhul vt MTÜS pg 4 ja SAS pg3 - . See on tähtis nt kohtualluvuse seisukohalt. Ka rtegistrisse peab piirkonna järgi kirja panema.
organisatsioonid, mille on moodustanud riigid või teised rv õiguse subjektid rv õiguse alusel ning on ise samuti rv õiguse subjektid (nt ÜRO, WTO, NATO); ja (2) valitsustevälised organisatsioonid, mille on moodustanud füüsilised või juriidilised isikud mõne riigi siseriikliku õiguse alusel ega ole rahvusvahelise õiguse subjektid, nt Greenpeace, Amnesty International. Õigussubjektsus. Rahvusvahelise organisatsiooni õigussubjektsus tekib organisatsiooni asutamislepingu vm asutamisdokumendi jõustumisel ja tähendab rahvusvahelise organisatsiooni võimet omada õigusi ja kanda kohustusi. Et rahvusvahelisel organisatsioonil on üksnes need pädevused, mis asutajad talle omistavad, saab rääkida rahvusvahelise organisatsiooni piiratud õigussubjektsusest. Järelikult ei ole olulisim küsimus, kas mõnel rahvusvahelisel organisatsioonil on õigussubjektsus, vaid millised on need õigused, mida rahvusvaheline organisatsioon omab ja kohustused, mida ta kannab. Näiteks võib
annaabi.ee 
