Vabadussõda, Kontsantin Päts
vastu. 1919. aasta jaanuaris sundisid eestlased bolsevikke taganema ja 24. veebruariks
1919 oli kogu Eesti territoorium ajutise valitsuse kontrolli all. Oma 1919. aasta
iseseisvuspäeva paraadil toimunud kõnes ütles ta: "Me peame kindlustama oma majanduse,
et saaksime muutuda vähem sõltuvaks meie liitlastest. Selleks, et vältida pankrotti, peame
leidma oma riigi põllumajanduses". Sellest sai aluseks Eesti majandus järgmise 20 aasta
jooksul.
1919. aasta aprillis valiti Eesti Asutamisassamblee, kuid Eesti Rahvavabariik võitis 120
istekohast vaid 8, jättes enamuse vasakpoolsetele parteidele. 9. mail 1919 võttis esimese
peaministrina üle Otto August Strandman . 1919. aasta suvel oli Päts vastu võitlusele Balti
Saksa Landeswehri vastu , kuid kui ta oli opositsioonis, otsustas valitsus alustada
Landeswehri sõda , mis lõppes Eesti-Läti võitu. Pärast sõja lõppu 2. veebruaril 1920 võttis
enamiku vasakpoolse põhiseaduskogu vastu radikaalse maareformi seaduse ja esimese