organisatsioone, kus kindla distsipliini all saaks kasvatada väärikaid Eesti haritlasi. Tollane Tallinna üliõpilaskond koosnes suures osas Vabadussõjas osalenud meestest, kes pärast sõda oma pooleli jäänud õpinguid jätkates tahtsid rahvuslikus ülesehitustöös jõudumööda kaasa lüüa. Niisuguste üliõpilaste eestvedamisel hakkas 1920.a. sügissemestril 12-liikmeline sõpruskond endale organiseerumisvormi otsima. Korporatsioon Tehnola asutajaliikmed Asutajaliikmetena kirjutasid põhikirjale alla August Laupa, Paul Piller, Heinrich Leevald, Oskar Piibar, Richard Jaanus, Valler Leevand, August Lond, Eduard Pruuler, Villem Tõnisson, Oskar Lubi, Anton Trumm ja Johannes Kuresson. Korporatsioon Tehnola tegevuse eesmärgid Luua ühise korralduse alusel vennalik ühendus oma liikmete vahel; arendada oma liikmeid vaimselt, füüsiliselt ja kasvatuslikult, kujundada neis akadeemilisi
rahvas…“ laulmisega, sest Eesti hümni sõnad polnud rahval peas. Luuletaja Raine Raave : „Kas liidab valu ühte meie rahva kui traadid on tema lihas ja luus Tõmmatav hüpiknukk kui tänasel päeval sold ei sõlmi lahti sõlmi, et rõõmus sulada ühtekokku…“ Moodustati spetsiaalne Molotor- Ribbenstropi Paketi Avalikustamis Eesti Grupp (MRP-AEG), kuhu kuulusid asutajaliikmetena Tiit Madissoon, Legle Panek, Heili Ahonen, Jan Kõrb, Ilse Hainsalu, Jüri Mikk ,Mali Kiirend. MRP- AEG esitas taotluse korraldada meeleavaldus, kust minnakse Harjumäele Linda monumendi juurde. Tallinna linnavõimud andsidki loa , sest 23.08.87.a. meeleavalduse kavandamine oli Läänes juba ammu teada ja 32 Ameerika senaatorit olid saatnud Nõukogude Venemaa valitsusjuhile Mihhail Gorbatšovile kirja palvega mitte takistada miitingu toimumist.