Eesti uusima aja ajalugu
väljaspoolt nkn ei oleks hakanud takistama.
Kultuurielu põhijooned 1918–40
Riiklik kultuuripoliitika ja Kultuurkapital.
Kunsti ja kultuuriüritusi toetava findi idee tekkis juba omariikluse algul, kuid majandusolud
lubasid selle teostada alles 1925. aastal, mil Riigikogu võttis vastu Eesti Kultuurikapitali
seaduse. Kultuurikapitali arvele jooksis kindel protsent teatud tulude maksudest. Kapitali
eesmärgiks oli luua, ülal pidada ja toetada asusutusi, mis edendavad ja tutvustavad teadust,
kunste ja kehakultuuri, toetada sellealaseid ettevõtmisi ning rahaliselt aidata teenekaid
loovisikuid, samuti nende perekondi. Kuus sihtkapitali- kirjandus, helikunst, kujutav kunst,
näitekunst, kehakultuur ning ajakirjandus.
1930 aastatel vähendati sihtkapitalide iseseisvust ja suunati pool laekuvaist summadest
Vabariigi Valitsuse, hiljem presidendi käsutusse. Seega sai toetada ettevõtmisi, mis otseselt
ühegi sihtkapitali valdkonda ei kuulnud.
annaabi.ee 
