loomad
Lõpustest liigub veri
kehasse ja sealt tagasi südamesse, kust alustab jälle sama teekonda. Kala kehas voolab
veri aeglaselt, sest süda pumpab selle kõigepealt lõpustesse, mis aeglustuavad vere
liikumist. Aeglaselt liikuv veri jõuab edasi kanda vähe hapnikku. Seepärast ei saa
rakud toota nii palju soojust, et kala kehatemperatuur oleks püsiv. Kui ümbritseva vee
temperatuur langeb, langeb ka kala temperatuur. (vt õp lk 93)
Kui loomad asusudi elama maismaale ja neil arenesid kopsud, siis sai veri hakata
liikuma kaht teed pidi. Tekkis suur ja väike vereringe. Suur vereringe on
kehavereringe, milles veri liigub südamest kehasse, annab seal ära hapniku ning
kogub süsihappegaasi ning liigub tagasi südamesse. Väikeses vereringes ehk
kopsuvereringes liigub veri südamest kopsudesse, kus rikastub hapnikuga ja vabaneb
süsihappegaasist ning suundub tagasi südamesse.