Muinasaeg
Jätkus kalapüük ja jaht, ilmselt esimesed alepõllud
Viljelusmajanduse levikuga muutus asulakohtade paigutus, väheneb seotus suurte
veekogudega, asustust hakkab mõjutama viljelusmajandusesk sobilik mullastik ja
potensiaalsed karjamaad
Kultuurkiht on asulakohtades õhuke, seda seostakse üksisperelise asustusviisi levikuga
Reviirid muutuvad väiksemaks
KIVIAJA JÄLJED MAASTIKUS
MUINASAEG
Maastikus ei ole selgeid märke kiviaegsest asustusest. See tuleneb tollasest
asustusviisist
Enamik leide on välja tulnud ehitustegevuse, kaevandamise või
põllmumajandustegevuse käigus. Asulakohad tunneb ära pinnases oleva tumedama
kultuurkihi järgi
Enamik leide on tulekivikillud, kivist ja luust tööriistad või nende fragmendid, tahmunud
kivi (tuleasemed), süsi, neoliitikumist alatest ka keraamikakillud
PRONKSIAEG
II at eKr keskpaik 6.saj. eKr
Pronksiaeg Eesti alal vaid tinglik nimetus, sest tööriistad olid valdavalt kivist ja luust
annaabi.ee 
