Pärandkoosluste eksam
poolel jõgede ja järvede kallastel, perioodi teisel poolel ka mererannas. Arvatavasti elati
väikestes, vaid mõnekümnest inimesest koosnenud kogukondades, kasutades enese
äraelatamiseks sobiva suurusega püügi- ja koriluspiirkondi.
Pronksiaeg - eristatakse vanema pronksiajana ajavahemikku 1800–1000 eKr ja
nooremat pronksiaega 1000–500 eKr. Nooremal pronksiajal (1000–500 eKr) toimusid
suured muutused Põhja- ja Lääne-Eesti rannikupiirkondades, kus asustustus oli muutunud
sedavõrd tihedaks, et hakati harima püsipõlde. Põhiliseks põllukultuuriks oli oder.
Põllulapikest hariti paar aastat ning jäeti see siis enne uuesti üles harimist mõnekümneks
aastatks sööti, kasutati karjamaana, mil loomad, peamiselt veised, seda sõnnikuga
väetasid. Kivikoristusest tekkisid väikeste põllulappide ümber madalad kivivallid, mis veel
tänapäevalgi on Põhja-Eesti loopealsetel nähtavad. Endisest suurema tähtsuse omandas
karjakasvatus
annaabi.ee 
