Arheoloogia
Tüüpilise kammkeraamika
kultuur (algus u. 4200 aastat e.Kr.) - selle perioodi kivikasutuses annab tooni Volga
ülemjooksult pärinev tulekivi. Hilise kammkeraamika kultuur (algus u. 3600 aastat e.Kr.)
jätkab tüüpilise kammkeraamika kultuuri traditsiooni, kuid eelkõige keraamikas on see
tugevasti muundunud ja piirkondlike erijoontega. Nöörkeraamika kultuur (algus u. 3100
aastat. e.Kr.) eristub teistest neoliitilistest kultuuridest keraamika, esemekompleksi,
matmiskombestiku ja asustusstrateegia poolest ning on esimene viljelusmajanduslik
asustusetapp Eesti esiajaloos.
Peamiseks leiuliigiks on savinõude killud. Teine arvukas leiuliik on lõhestustehnikas
valmistatud väikesed kiviesemed ja eriti nende tootmisjäägid. Kõige arvukamaks leiuliigiks
tööriistadest on kõõvitsad, järgnevad uuritsad ja noad, vähem on puure ja teisi tööriistu.
Esineb ka kombineeritud tööriistu, näiteks kõõvitsuuritsaid jms.
Pronksiaeg