Eesti Uusaeg
maal).
1695- eestlasi üle 90% rahvastikust.
1782- eestlasi 95% rahvastikust.
Baltisakslased olid rahvastikust 2,5%, ülejäänud protsendid moodustasid rootslased ja
venelased.
Rahvastiku sooline koosseis: 100 naise kohta oli 89 meest (Nekrutikohustus,
ligikaudselt 100 000 meest läks teenistusse). Kui nekrutikohustust polnud siis Eesti
rahvaarv oleks olnud 200 000 võrra suurem.
Asustuse põhijooned: Asustuspildilt oli 18. saj eesti tüüpiline agraarmaa.
Eesti kümnekonnas linnas elas 1782 aastal vaid 24 000 inimest, mis moodustas alla
5% kogu rahvaarvust. Asustustihedus poole väiksem euroopa keskmisest. Tihedamalt
asustatud põhja-eesti ja saaremaa. 18 saj jooksul asustustihedus ühtlustub. 19 saj
alguses jagunes eesti ala 103 kihelkonnaks, kihelkonnas keskmiselt 4500-5000
inimest. Rootsi aja lõpuks eestis u 1000 mõisat. Keskmises eesti külas 5-10 talu.
7) Mõis ja talu 18. sajandil: