Maastikuarheoloogia
. Nii mõnigi
tekkinud küsimus oli "ametliku arheoloogia" poolt ära vastatud, n-ö ette antud. Näiteks "teati", et
pronksi- ja vanemal rauaajal elati isajärgse sugukondliku korra tingimustes ja tavaliselt
patriarhaalsete suurperedena, seejärel need suurpered lagunesid väikeperedeks ning tekkisid
territoriaalsed kogukonnad. Palju andis juurde senisest tihedam koostöö loodusteadustega ,nagu
näiteks paleoökoloogidega. Mitmes arheoloogidele huvipakkuvas asustuspiirkonnas koostatud
4
õietolmudiagrammid andsid oluliselt uut informatsiooni asustuse kujunemise, viljelusmajanduse
arengu ja keskkonnale avaldatud inimmõju dünaamika kohta. Selgus tõsiasi, et inimesed on
elanud ja loodusele oma tegevusega mõju avaldanud ka paljudes sellistes piirkondades, kus
puudusid vastavaaegsed registreeritud muistised.
Tänapäevasest asustusarheoloogiast Eestis võib hakata rääkima sellest hetkest, mil esimeste
annaabi.ee 
