EESTI AJALUGU
Nestori kroonikast on teada ka jutt novgorodlaste lodjalaevastiku retkest rootsi viikingi
Uljebi (Rongvoldi poeg Ulf) juhtimisel Tallinna alla, mis jõudnud "raudväravateni", kus
sai merelahingus oletatavalt eestlastelt lüüa. Samas ei saa seda teadet ka üheselt Tallinna
ja Eestiga siduda.
Umbes 1050. aasta paiku loetakse alanuks noorema rauaaja viimane periood,
hilisrauaaeg, mis kestis kuni 13. sajandini. Selle alguses toimus Eestis oluline
asustusnihe, mitmed seni kasutuses olnud linnused ja asulad hüljati, tekkisid aga uued ja
suuremad keskused. Tõenäoliselt just siis hakkasid välja kujunema ka Eesti
muinasmaakonnad, kihelkonnad võisid mingisugusel kujul olla olemas ka juba varem.
· Ristisõda Eesti alal
1190. aastatel saksa ristisõdijate poolt alanud Läti alade sihipärane vallutamine jõudis
1208. aastal ka Eesti territoorimile, mil Mõõgavendade ordu ja latgalid rüüstasid Ugandit,