Eesti looduslikud pühapaigad
Esialgne mänd raiuti küll maha, kuid praegu on seal lähedal juba uus
puu, mis on samuti püha.
Erinevuste põhjused:
1. Traditsiooni erinev kadumiskiirus – moderniseerumine algas hiljem kui mujal
Eestis, alles 20. sajandil.
2. Kultuuritausta ja –orientatsioonide erinevused – Õigeusu kirik on looduse
pühadust kirikliku pühadusega sidunud, kuid Läänekirik mujal Eestis tekitas neile
selge vahe.
3. Konfessionaalsus
Tsässon – kasutati surnute hoidmiseks
Pühapaik – seosed asustusmustriga ja koht sakraalmuististe
võrgustikus
Pühapaikade hierarhia – pühapaigad ei olnud kindlasti ühesuguse tähtsusega,
olid küla hiiepaigad, kihelkonna hiiepaigad ning siis veel mõned eriti tähtsad
hiiepaigad, kus käisid inimesed väga pika maa tagant.
Kesksed ja lokaalsed pühapaigad – staatus tuletatav kohast vastava ajastu
asustusmustris, keskusperifeeria süsteemist
Keskseid pühapaiku:
Võnnu Mäesuitsu ohvrikoht
Paluküla Hiiemägi: keskne pühakoht kolme kihelkonna piirialadel
annaabi.ee 
