Kultuurigeograafia konspekt
pealvee eesti. Ta ei mõelnud seda päris ise välja, samasisulise ideega oli välja tulnud rootsi geoloog
J.Grufman. Kõrg- ja madal kontsepsiooni järgi jaguneb Eesti ala kaheks piirkonnaks, kus madal-Eestil oli
pärast jääaega pikalt üleujutatud ning kõrg-Eesti kõrgemad piirkonnad kus maastike areng sai alata vahetult
pärast jää taandumist, seal levisid ka viljakamad mullad. Erinevused kahe maastikupiirkonna vahel pole
mitte ainult looduslikud ja asustuslikud. Nt on G.Ränk toonud välja erinevused rahavkultuuris. Kuigi kõrg-
Eestis elati üldiselt jõukamalt, oldi seal konservatiivsemad ning uuendustega ei mindud väga kiiresti kaasa.
Seevastu Madal-Eestis, kus põllumaa vilets, tulenevalt pere ülalpidamise vajadusest arenes käsitöö jõudsasti.
Nt õllekapad, kirstud, uhkeimad rahvariided pärinevad just Lääne-Eestist ja saartelt. Jaotumine Madal- ja
Kõrg-Eestiks on Eesti maastikulises liigestuses valdav tänini
annaabi.ee 
