"asustuskeskuseks" - 1 õppematerjal

Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010

Maamõis ehk villa rustica on ideena algselt pärit Antiik-Roomast, ulatuslikumalt levis see renessansiajal Itaalias ja neid eeskujusid järgides on välismaalt sisse rännanud rikkamad inimesed mõisa kaasa toonud ka Eestisse. Eesti mõisa on prof. Juhan Maiste nimetanud balti villa rustica'ks (1996). Välismaiste feodaalide ulatuslikum Eestimaale asumine ja mõisate rajamine algas juba 13. saj II poolel. Ent see oli üsna algupärane. 14. sajandiks ei olnud mõis veel püsivaks asustuskeskuseks, vaid pigem toetuspunktiks, mida tulevane mõisaomanik või tema usaldusmees kasutas maksude, andamite või rentide sissenõudmiseks. Konkreetseid andmeid üksikute mõisaehituste kohta on alles 15. sajandi lõpust alates (Eesti mõisad 1994). Saksa õpetlane ja kirjanik Adam Olearius avaldas 1647. a oma reisikirjades joonise, millel kujutas Kunda mõisa. Joonisel oli näha, et mõisa lihtsad puitmajad paiknevad ruudukujulise õue ümber