Maastikuarheoloogia
teaduse sisu üle ning avanesid piirid suhtluseks välismaailmaga. Hakati esitama küsimusi nagu
millised olid asustusüksused muististe taga, millised olid sotsiaalsed, majanduslikud jms
suhted/seosed asustusüksuste vahel ning kuidas need kujunesid ja arenesid, millised olid seosed
eriaegsete asustusvõrkude ja kultuurmaastiku arenguetappide vahel, milline oli ühiskonna
sotsiaalne struktuur ja territoriaalne käitumine.
Teoreetilises plaanis kujunes järgneva asustusarheoloogilise uurimistöö läbiviimisel oluliseks
kõnealuse distsipliini sisuline määratlus, mis lähtus 1990. alguses Skandinaaviale iseloomulikust
asustusarheoloogiast (bebyggelsearkeologi) ja Suurbritannias viljeletud maastikuarheoloogiast
(landscape archaeology). Vastavalt sellele pidi asustusarheoloogia uurima muistse asustuse
tekkimist ja arengut (tavaliselt) pikaajalises perspektiivis ja kogu oma mitmekülgsuses:
annaabi.ee 
