Maastikuarheoloogia
1970.aastatel juhtisid osa
geograafe tähelepanu maastiku kultuurilisele fenomenile. Geograafide nägemus oli maastikust
kui traditsioonide ja järjepidevuse talletaja,mis võimaldab ligipääsu autentsele mineviku
ideoloogiale. Ka inimgeograafia oli selleks ajaks uurinud ruumi kui tajumise kohana. Nii sai
hakata ka arheoloogias käsitlema maastikku teoreetilisest vaatenurgast. Eestis on kõnealust
suunda viimase kümmekonna aasta jooksul kutsutud asustusarheoloogiaks, arusaamine sellest
sarnaneb suurel määral Skandinaavias (eriti Rootsis) kasutatuga.
Maastikuarheoloogia on Eestis üks populaarsemaid. Seda õpetatakse ka ülikoolides eraldi ainena.
Üliõpilane saab õpitulemusena teadmised maastikust kui mõistest, tundes erinevaid
lähenemisviise (arheoloogilised, geograafilised jm). Lisaks käsitletakse maastikuarheoloogia
rakendamist arheoloogilises uurimistöös. Niisiis on meil olemas noor põlvkond juba spetsiaalse
annaabi.ee 
