Pronksiaeg
tendents, s t rauaja esimese poole kalmed paiknevad enamasti asulakohast kaugemal, kui
rauaaja teise poole kalmed. Antud töös pole sellele tendentsile siiski kuigivõrd tähelepanu
pööratud ning Valter Langi järgmises töös (Lang, V. 2000. Keskusest ääremaaks. Viljelusmajandusliku
asustuse kujunemine ja areng Vihasoo-Palmse piirkonnas Virumaal. (Muinasaja teadus 7.) Tallinn.) on
asustusüksuste keskusteks loetud kogunisti kalmeid endid. Teise Põhja-Eesti asustusajaloga
tegelenud uurija Gurly Vedru hinnangul asuvad Põhja-Eesti kalmed siiski selgelt
asustusüksuste äärealadel, mitte keskel. Sama nähtus on kindlalt iseloomulik ka Saaremaale.
Mujal Eestis pole antud probleemiga kuigivõrd tegeldud.
Intensiivse asulakihi puudumine teatud perioodidel, näiteks pronksi- ja eelrooma rauaajal,
võib-olla seoses ekstensiivse põlluharimisega, s t majapidamiste mõnekümne kuni mõnesaja
annaabi.ee 
