Eesti loomastik. Selgrootud
ja külmemate talvedega. Ka on Läänepoolne Eesti territoorium madalam ja laugem,
idapoolne kõrgem ja künklik. Selline künklik reljeef loob aga arvukalt mikroelupaiku,
kus elutingimused on soodsamad kui lagealadel, samas temperatuuri ja niiskustingimused
kontrastsemad.
Eesti selgrootute fauna üldine iseloomustus
Fauna on noor, kujunenud jääajajärgse sisserände tagajärjel. Liikide arv ei ole eriti suur.
Suhteline liigvaesus tuleneb ala väiksusest ja asustusaja lühidusest. Ülekaalus on laialt
levinud transpalearktilised ja Euroopa levikuga liigid. Teatud osa on ka arktilistel, siberi
ja ponto-kaspia ala liikidel. Elupaikade järgi on palju veega seotud liike, aga ka metsa ja
avamaastikuliike. Mereliikide levikut takistab Läänemere madal soolsus. Osa liike on
liikunud meie aladele koos inimesega (nn inimkaaslejad ehk sünantroopsed liigid ja
parasiidid). Selgrootud on võimelised elama väga paljudes elupaikades e ökonissides.