Liikide kadumise põhjused
suurendada haigust edasikandvate vektorite hulka ning kokkupuutest inimestega (näiteks
metsloomade populatsioonid, mis saavad haigusi kontaktist läheduses elavate inimeste ja
nende koduloomadega). Üleilmastumisega suurenenud inimeste liikuvus ning võõrliikide
sissetalumine on haiguste levikule kaasa aidanud. Haigustekitajatega nakatumine on
tänapäeval tavaline nii metsikult kui ka tehistingimustes elavate loomade puhul ning see võib
ohustatud populatsioonides arvukust ja asustihedust märgatavalt vähendada. Haigustekitajatel
– bakteritel, viirustel, seentel ja algloomadel – võib olla suur mõju isegi koosluse struktuurile.
Ohustatud liikide tehistingimustes paljundamise programmides tuleb silmas pidada
epidemioloogia kolme alusprintsiipi. Esiteks on tihedates populatsioonides elavatel loomadel
suurem võimalus nakatuda haiguste ja parasiitidega ning seda nii looduses kui ka
tehistingimustes. Killustunud looduskaitsealadel võivad loomapopulatsioonid saavutada