kannatused. Sellel põhjamaa looduse piduajal, kus koit ja hämarik teineteisele kätt ulatavad, jutustas üks rauk enda ümber kogunenud lastelastele Koidu ja Hämariku armuloo... Loomine Loomine räägib sellest, kuidas Vanaisa ning tema abilised Vanemuine, Ilmarine, Lämmeküne ja Vibulane lõid maailma. Nad lõid taevavõlvi, maastiku ning kõik selle, mis meil siiani teadaolevalt on. “Ja varsti asustan ma maailma kõiksugu loomadega ja loon siis inimesed, kes maailma peavad valitsema. Inimese tahan ma aga nõrga luua, et ta ei võiks kiidelda oma tugevusega, ja teie peate inimestega sõbrustama ja nendega segunema, et kasvaks sugu, kes kurjale nii kergesti alla ei jääks. Kurjust ei taha ega või ma hävitada, sest see on headuse mõõtja ja kihutaja." See sündis maailma ürgalguses. 39 40 E
--¿Por qué se han enojado los dioses? --pregunté, aunque ya sabía la respuesta. --Porque hemos desobedecido las leyes. Están enojados. --¿Qué leyes habéis desobedecido? --Las establecidas por los nobles. --¿Cómo se puede apaciguar a los dioses? --Es preciso usar ciertas cosas. Algunas personas usan cosas colgadas del cuello. Ayudan contra el mal. --¿Existe algún dios en especial que asuste más a la gente? 117 --Todos nos asustan. --¿Sabes los nombres de algunos? --No sé sus nombres. Sólo los veo. Hay uno que tiene cuerpo humano y cabeza de animal. Otro parece un sol. Hay uno que se parece a un pájaro; es negro. Llevan una cuerda rodeándoles el cuello. --¿Sobrevives a todo esto? --Sí. No muero. --Pero otros miembros de tu familia, sí. --Sí... mi padre. Mi madre está bien. --¿Y tu hermano? --Mi hermano... ha muerto --recordó. --¿Por qué sobrevives tú? ¿Hay algo especial, algo que tú hayas hecho?