Apatši pealikud sõltusid tema tarkusest. Chiricahua'd olid rändava eluviisiga, sõltuvalt aastaajast tegelesid jahipidamise ja põllundusega. Kui oli toidunappus, siis oli tavaks sooritada rünnakuid naabersuguharude vastu. Rünnakud ja veritasu oli austusväärne eluviis selle kandi suguharude hulgas. Apatšid avaldasid tugevat vastupanu hispaanlastest kolonistidele ja lääne poole liikuvatele ameeriklastest asustajatele. Mitmed apatšide juhid, nende hulgas Cochise, Naiche ja Geronimo said nendes sõdades kuulsaks. Apatšide religioossetes lugudes tegutsevad kaks kultuuriheerost, kellest üks (Vaenlaste/Koletiste Tapja) sümboliseerib päikest ja tuld ning teine (Vee Laps / Sündinud Vee jaoks) sümboliseerib vett, Kuud ja äikest. Kahe peale kokku hävitavad nad hulganisti inimkonnale kahjulikke olendeid. Enamik apatšide jumalusi on isikustatud loodusjõud, kes hulguvad
(tähendab ka rotti). Palju kasutatakse vürtse nagu safran, kaneel, kardemon ja nelk ning maitsetaimi nagu tüümian, basiilik ja karri lehed. Koos moodustavad need võimsa, kuid peene maitse ja lõhnabuketi. Dal on kohalik läätsesupp, kus on kasutatud ohtralt köögivilju ja ubasid. 2. Ajaloost Esimesed Euroopa maailmaavastajad ei leidnud saarelt ühtegi põliselanikku. Mauritiuse saar on tuntud ka kui ainuke teada olev dodo elupaik. See lind on olnud kerge saak asustajatele, tänu tema lennuvõimetusele ja kaalule. See liik suri välja vähem kui kaheksakümmend aastat peale Euroopa kolonisatsiooni. Saar oli teada Suahiili, Araabia ja Malai meremeestele juba 10. sajandil ning sai algselt araablastelt nime Dina Harobi. Mauritius on olnud paljude erinevate riikide võimu all. Esimesena läks saar hollandlaste kätte. Nad võtsid saare oma valdusesse 1598
annaabi.ee 
