Kahepaiksed
Kahepaiksete elupaikadeks on: rannikud ja kaldad (R), luited ja liivikud (L), rannaniidud (Nr),
inimmõjul tekkinud ruderaalalad, klutuurmaistu (I), ajutised (efemeersed) veekogud (Ve),
järvede ja jõgede kaldad (Rj), järved (seisuveelised veekogud, sh tehisveekogud) (Vä), metsad
(M), põõsastikud (P), pargis, aiad, õues (Ia), niidud (N), lammid (A) ja sood (S) [1].
Ohustatus Eestis
Kahepaikseteliigid esinevad piiratud alal väikesearvuliste ja sageli isoleeritud asurkonadena
ning nii on nad looduslikest ja inimtekkelistest muudatustest kergesti mõjutatavad. Eelkõige
ohustab kahepaikseid nende sigimisveekogusid muutvad tegurid. Ohtutegurid, mis piiravad
kahepaiksete levikut on: põllumajanduslik tegevus (P), veekogude ohustamine (V), häirimine
ja liiklus (H), tallamine (T), keskkonnamürgid, õhusaaste ja hapestumine (Õ), muud põhjused
(U), metsamajanduslik tegevus (M) ja kasutamine (püük, küttimine, kalapüük, salaküttimine
ja püük) (Kü) [1]
annaabi.ee 
