Keskaja linnas
tekitatud müra jne. Veekandjad saalisid tänavail nii suvel kui ka talvel: nad tõid oma
kundedele kaevust vett, sest veevärk puudus. Poed ja töökojas avanesid otse tänavale. Igal
poel, töökojal oli nii öelda oma logo. Lukksepaukse kohal rippus võti, rätsepatöökoja
juhatasid kätte käärid jne.
Igal tänaval oli oma eripära. Käsitöölised ja kaupmehed tegutsesid eraldi tänavatel või
linnaosades. Asupais valiti enamasti praktilistel põhjsutel: parkalid töötasid jõe ääres, sest neil
oli tarvis palju vett, pagarid tegutsesid viljasalve lähedal, et jahju oleks lihtne kohale
toimetada, nahakaupmehed seadsid end sisse tapamajade lähedusse, küünlakaupmehed leidsid
koha kirikute juures, kus liikus palverändureid.
Linnad muutusid üha rahvarikkamaks, inimesed kohtusid tänavatel, kalmistutel ja
katedraalides