Losse ümbritsesid rahvarohked linnad, mis kujunesid losside vahetust naabrusest. Peale luksuslikult asustatud vannitubade, basseinide ja kanalisatsiooniga elu- ja kultiseruumide olid lossides ka töökodad, viljasalved ja muud toad. Kõik lossiruumid paiknesid ebasümmeetriliselt umber ristkülikukujulise keskõu. Lossid olid esiteks majanduskeskustena ja teiseks usukeskustena ja kultusepaikadena, sest Kreetal polnud lossides eraldi templeid. Kolmandaks olid lossid valitsejate asupaikadeks ja poliitilise võime keskusteks. Oletatakse, et losside eesotsas seisid preesterkuningad. Kreetal puudus sõjaline otstarve ja sp olid lossid kindlustamata. Kreeta kultuuri üheks erinevuseks on see, et seal puuduvad relvad, kindlustudsed ja üldse sõjakad jooned. Sellest saab järeldada, et Kreeta kunstis domineeris rahumeelne ja elurõõmus temaatika. Losside senadele olid maalitud eredavärvilised loodusepildid, religioossed pildid ja spordivõistlused
1 N.Colajanni: Nel regno della mafia, Sandron, Roma 1900 pag.19 RAHVUSVAHELINE MAFFIA Uuringud näitavad, et viimaste 15. aasta jooksul on maffia enama või vähema eduga püüdnud laiendada oma tegevust ka teistele riikidele. Eelkõige muutus ta aktiivseks maades, kus elab palju Itaalia immigrante, keda saab kuritegevusse kaasa haarata. Selliste maade hulka võib lugeda esmajärjekorras Kanada, Austraalia ja endine Saksamaa LV. Samuti jäid maffia uuteks asupaikadeks kõrgeltarenenud kapitalistliku struktuuriga maad, mis pakkusid organiseeritud kuritegevusele optimaal- seid võimalusi. Lõppuks kinnitas ta kanda mõnes Ladina-Ameerika maades, mis pakkusid talle huvi peamiselt narkootikumiäri seisukohalt. Viimasesse kategooriasse kuulub eelkõige Kolumbia. 1980. aastatel koguti umbes 40 000 tonni kokalehti - kokaiini lähtmaterjali. Oletatakse, et suurem osa sellest töödeldakse salalaborites pastaks ja toimetatakse siis salakaubana Kolumbiast USA-sse
annaabi.ee 
