Eesti kirjanikude kogumik
Aastatel 1920-1921 jätkas Kivikas õpinguid Tartu Ülikoolis ajaloo, keele ja
kirjandusteaduse alal. Seejärel töötas ta paar aastat ajakirjanikuna ning pühendas
kirjanduslikule loomingule.
1944. aastal siirdus Kivikas sõja eest Soome ning sealt Rootsi, kus pidas töölise,
arhiivitöötaja ja ajakirjaniku ametit.
Albert Kivikas tuli kirjandusse realistliku jutukoguga ,,Sookaelad" (1919), mis räägib
tema kasvukoha olustikust. 1920. aastatel kirjutatud asunikutriloogias ,,Jüripäev"
(1921) , ,, Jaanipäev" (1924) ja ,,Mihklipäev" (1924) käsitleb kirjanik maatameeste ja
talupoegade maareformist ajendatud vastuolusid.
Erilisel kohal on Kivika loomingus Vabadussõja teema. Novellikogudes ,,Verimust"
(1920) ning ,, Punane ja valge" (1927) kujutab ta sõja julmust ja mõttetust. Ükskõik kelle
poolel ja milliste ideede nimel ka ei võidelda, on sõdurid Kivika arvates surma ees alati
võrdses olukorras