Eesti uusim ajalugu 1850-1944
kaitseseisukord, mis kehtis 1918–1920, 1924–1926 ja 1933 kogu riigi maa-alal ning pidevalt
pealinnas, piiriäärsetel aladel ja laiarööpmelistel raudteedel.
Lisaks põhiseadusele oli teine olulise tähtsusega seadus, mille Asutav Kogu juba Vabadussõja
ajal vastu võttis, oli maaseadus ehk maareform, millega riigistati valdav osa mõisavaldustest.
Enamasti jäi endistele omanikele mõisasüda, kuid põllumaad jagati talude vahel laiali. Uued
moodustatud talud kas müüdi asuniketaludena enamasti pikaajalise laenutähtajaga või jagati
Vabadussõjast osavõtnutele. Ühtlasi kaotati ka seisused, mis tähendas rüütelkondade ning teiste
seisuslike korporatsioonide eksistentsi lõppu Eestis. Esimese uuel alusel moodustatud asutatud
kutsealase omavalitsusena asutati Advokatuur, hiljem Kaubandus-Tööstuskoda ja Põllutöökoda.
1925. aastal asutati vähemusrahvuste (saksa ja juudi) kultuuromavalitsused.
annaabi.ee 
