pahameelt. Hurt tagandati veel samal aastal peakomitee esimehe kohalt. [ 1 lk.31-32] Kuigi Köler selles loos lõpuks moraalselt võitjaks tuli, jäi raha ometi saamata. Tal ei õnnestunud raha saada ka mujalt, ei kodumaalt ega ka keisrilt. Nii läks mõis oksjonil müügile ning nii Köler kui ka teised asjaosalised jäid suuremast osast oma varandusest ilma. See muutis Köleri vanadusepäevad ka rahaliselt suhteliselt kitsaks. Pettumused isiklikus elus, varanduse kaotamine Kuntaugani asundusloos, rahvuslike suurettevõtete (näiteks Aleksandrikooli) viltuminek kodumaal, lahkhelid ja tülitsemised eesti avaliku elu tegelaste vahel, lähima sõbra Jakobsoni surm, millega varises kokku palju lootusi see kõik mõjus lõpuks Kölerile sedavõrd masendavalt, et ta kibestunud meeleolus kõikjalt tagasi tõmbus. Ta andus kuni oma surmani ainult oma kutsetegevuse- le. (Pukits 1997: 33) 1899. aasta 22. Aprillil suri 73-aastane J. Köler Peterburis oma ateljees Vassili saarel.
pahameelt. Hurt tagandati veel samal aastal peakomitee esimehe kohalt. [ 1 lk.31-32] Kuigi Köler selles loos lõpuks moraalselt võitjaks tuli, jäi raha ometi saamata. Tal ei õnnestunud raha saada ka mujalt, ei kodumaalt ega ka keisrilt. Nii läks mõis oksjonil müügile ning nii Köler kui ka teised asjaosalised jäid suuremast osast oma varandusest ilma. See muutis Köleri vanadusepäevad ka rahaliselt suhteliselt kitsaks. Pettumused isiklikus elus, varanduse kaotamine Kuntaugani asundusloos, rahvuslike suurettevõtete (näiteks Aleksandrikooli) viltuminek kodumaal, lahkhelid ja tülitsemised eesti avaliku elu tegelaste vahel, lähima sõbra Jakobsoni surm, millega varises kokku palju lootusi – see kõik mõjus lõpuks Kölerile sedavõrd masendavalt, et ta kibestunud meeleolus kõikjalt tagasi tõmbus. Ta andus kuni oma surmani ainult oma kutsetegevuse- le. (Pukits 1997: 33) 1899. aasta 22. Aprillil suri 73-aastane J. Köler Peterburis oma ateljees Vassili saarel.
annaabi.ee 
