Eesti Vabariik
kasutati vähe. Põllumajanduse juhtiv haru oli loomakasvatus, eriti
piimakarjakasvatus, aastatel 1913-1940 kasvas kultuurrohumaade pindala 18 korda.
Uute talude käivitamisel oli puudus hoonetest, inventarist, loomadest. Sageli jagati
talude vahel ka mõisa majandushooneid.
Asundustalusid loodi näiteks Partsi mõisas. Sellele on iseloomulik korrapärane
kruntide planeering, iseloomusta asukoht muust asustusest eemal. 1929.a loodis
Asunduskomisjon, mis pidi valima riigi maadest asunduskõlbulikke maid, teostama
planeerimis- ja maaparandustöid, rajama juurdepääsuteed, ehitama hooned ning
lõpuks müüma soovijatele. Asundused rajati senisele metsamaale, riigipoolt tehti
maaparandus, rajati teedevõrk ja koostati projektid. Asunudtalu said rajada Eesti
kodaniku, kes suutsid sissemaksuna tasuda 10% krundihinnast. Eelistati
perekonnainimesi, kuna need said oma tööjõuga hakkama. Lisaks asunduskohtale