grupis, kuid on looduses harv, sest keskkonda ja liigikaaslased mõjuvad ikka mingil määral. Ühtlane jaotumine esineb siis, kui isendite vahel on väga tugev konkurents. Kõige sagedamini esineb rühmalise levikutüüp. Kui aga isenditel vahel on tendents moodustada kondla suurusega rühmi (nt. paare), siis need rühmad omakorda võivad paikneda: a) juhuslikult , b) ühtlaselt või c) koguneda suurematesse asunditesse. 44. Isendite arvukust populatsioonis reguleerivad liigisisene ja liikidevaheline konkurents, sümbioos, kisklus ja parasiitlus aga ka kliima, valgus, temperatuur, niiskus, kasvukoht või elukoht. Populatsiooni tihedus populatsiooni suurus teatud maa-alal. Harilikult väljendatakse seda isendite arvuna, aga võib väljendada ka biomassina või mahuna (näiteks 500 puud/ha). Populatsiooni tiheduse väljaselgitamiseks kasutatakse peamiselt järgmisi meetodeid:
grupis, kuid on looduses harv, sest keskkond ja liigikaaslased mõjutavad ikka mingil määral. Ühtlane jagunemine esineb siis, kui isendite vahel on väga tugev konkurents. Kõige sagedamini esineb rühmaline levikutüüp. Kui aga isenditel on tendents moodustada kindla suurusega rühmi (näit. paare), siis need rühmad omakorda võivad paikneda: a) juhuslikult, b) ühtlaselt või c) koguneda suurematesse asunditesse. Isendite arvukust populatsioonis reguleerivad liigisisene ja liikidevaheline konkurents, sümbioos, kisklus ja parasiitlus aga ka kliima, valgus, temp. niiskus, kasvukoht või elukoht. Normaalses ökosüsteemis on dünaamiline tasakaal st. sündivus ja suremus on võrdsed. Populatsiooni arvukuse muutusi nimetatakse fluktuatsioonideks (tsükli kestvus alla 10 aasta). Fluktuatsioonid jaotatakse :
annaabi.ee 
