Eesti Lähiajalugu
suur hulk elamispinda üldisest elamufondist. Suhted sõjaväe ja kohaliku
elanikkonnaga olid pingelised. Peamiseks konfliktide allikaks olid sõjaväelaste
üleolev suhtumine ja kohati üsna massiline vägivallatsemine. Nõukogude väeüksused
lahkusid Eestist alles 1994. aastal.
Repressiivpoliitika mitmekesisus ja ulatus: Küüditamine, arreteerimine,
vallandamine, peksmine, vaimne terror, hullumajja saatmine (Breznevi ajal),
asumisloa äravõtmine, isoleerimine, "Halba nimekirja" paigutamine, hüvede
äravõtmine.
Vägivalla osaline heastamine: nõukogulik rehabiliteerimine: Algas 1953. aastal
peale Stalini surma. L. Beria andis välja suure amnestia, eesmärgiks oli likvideerida
järk-järgult GULAGI laager. Esmalt vabanesid kriminaalparagraphvidega
süüdimõistetud. Eestisse tuli tagasi 9000 inimest. Berial oli plaan vabastada ka
poliitilised vaenlased, kuid teda kukutati võimult. 1956-1961 Eestisse saabus tagasi 30
annaabi.ee 
