MAASUHTED JA MAAREFORMID loeng
muutumine.
Kui vaadata tänapäevast katastrikaarti, siis piirid väga palju paika pandud just kruntimisega, mis
toimus (18.sajandil)19.sajandil. Need on just need, mida kutsutakse 'põlistalu', 'ostutalu' jne.
Need on need, mis on mõisate käest päriseks ostetud talud. Tavaliselt mitte väga regulaarse
planeeringuga (kuid on ka erandeid näiteks Vooremaal), kasutatud ka looduslikke piire piiride
tõmbamiseks. Sellest ajast pärit ka lahustükid n. heinamaad. Asumikutalud vastandiks rajati
esimese maareformiga Eesti ajal.
Eesti maareform oli korraldatud 1919.aastal 19.oktoobri maaseaduse alusel pärast
Vabadussõda, või õigemini Vabadussõja käigus algatatud protsess, mis nägi ette, et
võõrandatakse rüütlimõisad, neist tuuakse riigitagavaramaad ja nende baasil hakatakse looma
asundustalusid. See tähendas seda, et EV võttis vastu väga resoluutse otsuse. Kasutatakse ka
mõistet maauuendus.
Mis siis juhtus selle maareformi käigus
annaabi.ee 
