"asulatekategooria" - 1 õppematerjal

Eesti ühiskonnageograafiline asend, asulastik ja rahvastik.

inimesi - haldusüksust. Riigi jaotamine haldusüksusteks ongi haldusjaotus. Kõige harilikum on 2-astmeline haldusjaotus: riik jagatakse suurteks ja need omakorda väikesteks haldusüksusteks. Haldusjaotuse alla kuulub ka teine küsimus, nimelt on riigivõim vana Euroopa traditsiooni järgi andnud teatud asulate elanikkonnale erilisi õigusi. Selliseid eriõigustega asulaid nimetatakse linnadeks. Kaunis tihti eristatakse veel teine, vähemate eriõigustega asulatekategooria ­ alevid. Üldiselt annab riigivõim linna ja alevi eriõigusi, lähtudes neile asulatele ka tegelikult omasest eripärast, kuid see on siiski vaid üldreegel, millest on palju erandeid ja sellepärast ei lange juriidiliste ning faktiliste linnade nimekiri sugugi mitte hästi kokku. Ka Eestis kehtib kaheastmeline haldusjaotus: Eesti jaguneb 15 maakonnaks ja need jagunesid 1. jaanuaril 2008. aastal omakorda 227 vallaks. Linnade ja alevite elanike eriõigusi aga taastatud Eesti