Pronksiaeg
2000. Keskusest ääremaaks. Viljelusmajandusliku
asustuse kujunemine ja areng Vihasoo-Palmse piirkonnas Virumaal. (Muinasaja teadus 7.) Tallinn.) on
asustusüksuste keskusteks loetud kogunisti kalmeid endid. Teise Põhja-Eesti asustusajaloga
tegelenud uurija Gurly Vedru hinnangul asuvad Põhja-Eesti kalmed siiski selgelt
asustusüksuste äärealadel, mitte keskel. Sama nähtus on kindlalt iseloomulik ka Saaremaale.
Mujal Eestis pole antud probleemiga kuigivõrd tegeldud.
Intensiivse asulakihi puudumine teatud perioodidel, näiteks pronksi- ja eelrooma rauaajal,
võib-olla seoses ekstensiivse põlluharimisega, s t majapidamiste mõnekümne kuni mõnesaja
meetrise nihkumisega teatud perioodide järel, kui ümbritsevad nn lähipõllud on välja kurnatud.
Sellist asustuse järk-järgulist ja üldiselt nö "ringiratast käivat" nihkumist on täheldatud näiteks
Lõuna-Skandinaavia samaaegsetel muististel. Lühiajalistest, vaid mõnikümmend aastat ühel
annaabi.ee 
